Estoonium

Allikas: Ebatsüklopeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Estoonium (ingl. k. Estonium) on keemiline element järjenumbriga 121. Selle ajutine nimi enne avastamist oli "unbiunium" e. "eka-aktiinium" ning selle lühend "Ubu".

Estooniumi väli perioodilises tabelis.

Avastamine[muuda]

Estoonium avastati 2019. aastal Eestist. Erinevalt teistest nii suure tuumalaenguga elementidest, mis on leitud sünteesimise teel, leiti see Ubja põlevkivikarjäärist. See leiti täiesti juhuslikul teel tänu sellele, et tööliste Geigeri loendurid hakkasid ühe põlevkiviproovi lähedal tööle. Proov saadeti võimalikult kiiresti laborisse ning eksperimentide abil tuvastati selles estooniumi sisaldus.

Katsed estooniumi laboris eraldada ei õnnestunud, kuna elemendi lühikese poolestusaja tõttu lagunes see hetkega. Ei ole teada, mis põhjusel püsis element põlevkivis stabiilsena, kuid enamlevinud arvamuse kohaselt eksisteeris see põlevkivis suures osas ühenditena, näiteks diestoonium-oksiidina (Ee2O) või estoonium-väävel-dititaaniumina (EeSTi2). Need ühendid on stabiilsed, kuid Geigeri loenduri käivitamiseks ebapiisavalt radioaktiivsed, mistõttu on kindel, et see sisaldas väikses koguses estooniumi ka lihtainena.

Teadlastele ning kaevanduse töölistele, kes aitasid kaasa elemendi leidmisele ja identifitseerimisele, anti 100 000-eurone autasu ning nad esitati Nobeli auhinnale keemia valdkonnas. Põlevkivi proov, millest elementi leiti, on alates 2019. aasta maist näitusel Eesti Kaevandusmuuseumis.

Omadused[muuda]

Kuna elementi ei ole suudetud puhtal kujul eraldada, on vähesed selle omadustest teada, kuid selle ja selle ühendite teadaolevad omadused on:

  • Estoonium on valkjas hõbedane metall.
  • Estooniumi tuntud ühendid on inertsed.
  • Estoonium on radioaktiivne, kuigi seda pole selle teadaolevad ühendid.
  • Diestoonium-oksiid on vees lahustuv.